Kirurgia

Suuõõne- ja hambakirurgia osas pakume järgmisi teenuseid:

Luuharja augmentatsioon

Kui hammas eemaldatakse ja kaob hambajuure tugi, siis lõualuu külgseinad langevad sisse. Hakkab toimuma järk-järguline luu taandumine, mille tulemusel luuhari kitseneb ja madaldub.

Selleks, et taastada mälumisfunktsioon hambaimplantaatidega on vaja piisavalt luumassi, kuhu implantaat kinnitada.

Luumassi taastamiseks e. luuharja augmentatsiooniks on mitmeid võimalusi:

  • autogeense luuploki (patsiendi oma luu) väljalõikamine mõnest teisest suu- või muust kehapiirkonnast ja asetamine hävinud piirkonda
  • autogeense luu kraapimine või puurimine mõnest teisest suu- või muust kehapiirkonnast ja asetamine hävinud piirkonda
  • hävinud piirkonna täitmine kunstluuga

Autogeense luu kasutamine on patsiendile küllalt ebamugav ja operatsioonijärgne paranemisperiood pikem ning vaevarikkam.
Samas vaid kunstluu kasutamine ei ole nii efektiivne kui autogeense luu kasutamine.

A-PRF ja I-PRF kasutamine segatuna kunstluu graanulitega võimaldab vältida vaevarikast autogeense luu kogumist ja saavutada sama head tulemused kui autogeenset luud kasutades.

A-PRF-s ja I-PRF-s sisalduvad kasvufaktorid soodustavad inimese oma luu rakkude kasvamist kunstluu graanulite vahele ja moodustavad koos kunstluuga uue luustruktuuri, kuhu on võimalik hambaimplantaat kinnitada.

Luuharja augmentatsioonil kasutame alati patsiendi oma verest saadud A-PRF-i ja I-PRF-i. Implantaadi asetamine on võimalik umbes 3-4 kuu möödumisel luuharja augmentatsioonist.

Põskkoopa põhja tõstmine e. sinus lift

Ülalõuast eemaldatud hamba kohal hakkab luukude funktsiooni puudumise tõttu küllalt kiiresti taanduma, mille tulemusel muutub luukiht luuharja ja põskkoopa vahel sedavõrd õhukeseks, et hambaimplantaadi asetamine ilma lisaluu kasvatamiseta muutub võimatuks.

Sellist luu kasvatamist nimetatakse põskkoopa põhja tõstmiseks e. sinus lift.

Põskkoopa põhja saab tõsta kahel meetodil:

  • lateraalselt e. küljelt puuritud ava kaudu lisatakse kunstluu
  • krestaalselt e. luuharja suunast, mille puhul vajalik kogus kunstluud lisatakse läbi implantaadi asetamiseks puuritud ava

Luu kasv ja paranemine on tunduvalt kiirem, kui kunstluu graanulid on segatud A-PRF-ga.
Selleks võetakse enne põskkoopa põhja tõstmise operatsiooni patsiendilt veenist verd ja tsentrifuugitakse sellest välja A-PRF.

Pehmekoe operatsioonid

Uuringud näitavad, et õhukese igeme puhul suureneb risk luuharjal luukaoks. Piisavalt paksu ja hea verevarustusega igeme korral on seevastu luukao tõenäosus tunduvalt väiksem. Luukadu põhjustab hambakaelade paljastumise.
Samuti peab ige olema piisavalt paks, et toetada hambaimplantaatidele ehitatud kroone ja vähendada implantaadi ümbert luu kadu.

Ulatusliku luuharja augmentatsiooni puhul jääb tavaliselt olemasolevast igemest mahult suurenenud luuharja katmiseks väheks. Vaja on iget juurde kasvatada.

Igeme kasvatamiseks on erinevaid mooduseid. Üks neist on igeme transplantatsioon, mille puhul iget võetakse suu mõnest  teisest piirkonnast, näiteks suulaest ja istutatakse vajalikku kohta. Patsiendile on see suhteliselt ebamugav ja operatsioonijärgselt mõnda aega valulik.

Patsiendile on oluliselt mugavam, kui kasutada tema oma verest välja tsentrifuugitud A-PRF klompi, mis kinnitatakse vajalikule kohale kas luuharjal või paljastunud hambakaelte piirkonnas. Juba 2-4 nädala pärast on A-PRF klombist moodustunud ilus roosa ige.

Õhuke ige põhjustab luu taandumise, mis omakorda põhjustab igemepapillide taandumise ja hammaste vahele inetute kolmnurksete tühimike tekkimise. Igemepapille on võimalik taastada ja kasvatada süstides neisse I-PRF-i.

Hamba eemaldamine, tarkusehamba eemaldamine

Hammaste eemaldamine võib olla vajalik mitmel põhjusel:

  • ulatuslik kaaries ja sellest tulenevad põletikud, mis ei allu ravile
  • kaugelearenenud igemehaigused
  • suus valesti asetsev hammas
  • murdunud hambajuur või –kroon
  • tarkusehamba eemaldamine, mis igemest välja lõikudes ei mahu suhu või on kahjustunud ja mille parandamine ei ole otstarbekas

Enne hamba eemaldamist tehakse kohaliku tuimestusega vastav koht tuimaks ja seetõttu on mittepõletikulise hamba väljatõmbamine enamasti valutu.

Pärast hamba eemaldamist

Pärast hamba eemaldamist tekib verehüüve, mis kaitseb haava. Peatselt kattub haav valkja fibriinkihiga, mis aegamööda muutub sidekoeks. Haav paraneb 5-10 päevaga, kuid lõplik luukoe taastumine võtab aega mitu kuud.

Luukoe kiiremaks taastumiseks kasutame A-PRF klompi, mis surutakse eemaldatud hamba alveooli. A-PRF klomp takistab alveooli seinte kokkukukkumist ja kiirendab tunduvalt uue luukoe kasvu.
A-PRF-i asetamisega alveooli on välditav hilisem luuharja augmentatsiooni vajadus ja 2-4 kuu pärast on võimalik asetada eemaldatud hamba kohale implantaat. Võimalik on ka hamba eemaldamise järgselt kohene implantatsioon ja implantaadi ümber tühjaks jäänud alveooli täitmine A-PRF ja kunstluu seguga.
Mõlemal juhul on A-PRF-i osa luu taastumisel ja paranemisel märkimisväärne.

Pärast hamba eemaldamist ei ole soovitav mõni tund süüa ega juua. Ei tohi suitsetada. Hambaid puhastades tuleb olla hoolikas, et mitte vigastada hambasombus tekkinud verehüüvet. Alates tõmbamisele järgnevast päevast, on nädala jooksul soovitav loputada suud kloorheksidiini sisaldava lahusega. Seda saab muretseda meie kliinikust või leiab igast apteegist. Loputada sobib ka nõrga soolalahusega.

Kui hamba eemaldamisele järgnevatel päevadel haav valutab, tuleb pöörduda tagasi kliinikusse. Vajadusel puhastab arst haava ja määrab põletikuvastase ravi.

Pehmekoeoperatsioonid laseriga

Laseriga saab kujundada igemete kuju, suurendades visuaalselt hambakrooni pikkust. Samuti saab ravida või eemaldada igemevohandeid ja väikeseid sidekoevohandeid.

Laseril on mikroobe hävitav ja rakkude vastupanuvõimet tõstev toime.

Laseri abil on hea kujundada igemevagu enne proteesitöödeks vajamineva jäljendi võtmist. Asendamatu on laser vabastamaks tarkusehammast teda osaliselt katvast igemest.

Meie kasutame LaserSmile 810 nm dioodlaserit.

 

Registreeru vastuvõtule