Äripäeva TU+, 10.08.2018

Hambaravi teenused on Eestis kulukad, kuid mitte vähem kulukas pole kogu ettevõtmine  kliiniku omanikule, kes on võtnud oma südameasjaks võimaldada tipptasemel kiiret  raviteenust. Viimsis asuva Lumen Hambakliiniku asutaja ja juht dr Merike Immato räägib  ausalt ja avatult, mida tähendab olla moodsa ja pika perspektiiviga hambakliiniku juht ja  kogenud spetsialist ühes isikus, kui koos peavad töötama pea, käed ja süda.

Merike Immato,
Lumen Hambakliiniku arst ja juhataja

Esiteks tähendab see dr Immato sõnul JAH-sõna ütlemist kõikidele erialastele  väljakutsetele. See aga nõuab palju aega ja pühendumust, tulemustele fokusseeritust ja  julgust. „Elu on ju liikumine. See on fakt. Kuidas saame arvata, et liikuma ei peaks arst oma  oskuste lihvimisel ja kliinik uutes arengusuundades? Need käivad käsikäes. Kui on  arengut võimaldav ja väärtust loov tehnika ja ravivahendid, siis peab olema ka arstkond,  kes oskab seda kasutada,“ on ta hambaarstina seisukohal.

Loomulikult eeldavad avatud  olek uutele võimalustele ja soov ajaga kaasas käia investeeringuid ja jäika kalkulatsiooni. „Inimtööjõudu arvestamata läheb kliiniku ehitamine koos tehnikaga maksma vähemalt  pool miljonit eurot,“ sõnab dr Immato. „Ja seda mitte maksumaksja rahakotist.“

Tänapäevase kliiniku üles ehitanud dr Immato sõnul on hambaarsti diplom vaid eeldus arsti ametinimetuse kandmisel, sest otsus saada väga heaks spetsialistiks tuleb  igaühel ikka ise teha. „Sulle antakse koos diplomiga tohutul hulgal krediiti, usalduskrediiti,  mille hoidmine on suur au ja kohustus. Arusaam, et sinu missioon on  teenida patsienti, tuleks endale selgeks teha juba enne arstiks õppima asumist.“

Kohkuda  ei tohi ka sellest, et nii õnnestumised kui läbikukkumised kuuluvad kogemustepagasisse. „Iga päev tuleb tegeleda enda ületamisega, et uusi teoreetilisi  teadmisi ka päriselt ellu rakendada,“ räägib ta. „Kuna hambaravi on käsitöö, mis vajab  tehnika kaasabi, ei saa su teadmised kunagi „valmis“, vaid on lõputu teekond  mugavustsoonist välja koos hirmude seljatamisega.“

Uus hammas samal päeval
Kõige suurem heameel on dr Immatol digitaalse hambaravi tehnoloogia kasutuselevõtu  Üle, mida nad on Lumen Hambakliinikus juba pea kuus aastat praktiseerinud, olles selles  vallas üks esimesi Eestis. Koos kasutamisega on kasvanud kogemus, mis on samuti  kuldaväärt. Enam ei tule patsiendil taluda ebamugavusi ja oodata nädalaid, et taastada  lagunenud hammas, vaid uue hamba saab Cerec CAD/CAM tehnoloogia abil suhu kõigest 1  päevaga.

Unikaalseid ja kalleid seadmeid aga ei maksa hambakliiniku juhi sõnul kunagi  konkurentsieelise loomise tõttu kasutusele võtta, vaid ikka iseenda sisemise põlemise sunnil, sest vaid nii hakkab see tegelikku väärtust looma. Täna julgeb Dr Immato öelda, et  digitaalse tehnika kasutuselevõtt on end kuhjaga ära tasunud mitte ainult majanduslikus,  vaid peamiselt ikka raviprotsessside mõttes. Areng ja liikumine on ju see, mis tegelikult  loeb! Ja seda oskab väärtustada ka patsient.

Sama tähtsad, kui on ajakohased ravitehnika- ja diagnostikavahendid, on usalduse loomine patsiendiga, mis saab alguse  siirast hoolimisest patsienti, professionaalsest suhtumisest töösse ja oskusest neid  omadusi igapäevatöös rakendada. Dr Immato hakkab loetlema, mis kõik eelöeldu alla  käivad: need on iseloomukindlus otsuste vastuvõtmisel, arutlevad analüüsid, vettpidavad  raviplaanid, lahendustele alternatiivide pakkumine, kuulamisoskus, empaatiavõime, patsiendi mõistmine ja tunnustamine.

Samal ajal tuleb jääda konkreetseks ja suhtuda patsiendi otsusesse hinnanguvabalt, säilitada sõbralikkus ja mitte muutuda  semulikuks. Kui arvestad liiga palju patsiendi soovidega ja jätad kõrvale enda kui arsti arvamuse õigest raviotsusest, maksab see kiiresti kätte. Keeruline, kas pole!

Mis teeb hambaravi nii kulukaks?
Kui küsida dr Immato käest, mis ta arvab levinud arvamusest, et hambaarstid koorivad patsiendilt seitse nahka, vastab ta nõnda: „Iga teenus on just nii kallis, kui selle  osutamine võimalik on. Meil on palju rohkem põhjust olla tänulik ja rõõmus, et meie  hambaravi on maailmatasemel, kvaliteetne ja kiire. Ravivõimalused ja -lahendused ei tohi  jääda kiviaega nii, et hambaarstil oleks häbi olla hambaarst.“

Kulurikkaks nii kliinikule kui  patsiendile teebki dr Immato sõnul teenuse tõik, et hambaravi areng on kui  kosmosesüstik. „Ilma moodsate ravitehnika- ja diagnostikavahenditeta, ilma steriilsust  tagavate vahenditeta, ilma patsiendi teadlikkust tõstvate vahendite/võimalusteta ei olegi  võimalik rääkida kaasaegsest ravikeskusest. Ei peagi ega tohigi!“ leiab ta, lisades, et just nii  saab ravitulemuse, mis on imeline, pakub rahulolu ja kestab kaua.

Ühel kvaliteetset  teenust pakkuval hambakliinikul on lõputu kogum kvaliteedinõudeid, mida tuleb iga päev  oma töös tähelepanelikult silmas pidada. Mitte kuskil ei tohi eksida ega järeleandmisi teha.  Juhataja loetleb neist vaid mõned: raviteenus peab vastama standarditele igas  mõttes (steriilsus, kvaliteet, meetodid, lahendused, neljakäe töö ehk koolitatud personal, uute oskuste ja teadmiste omandamine jne); ruumid peavad olema kindlate  reeglite (mõõtude) järgi ning kaetud röntgenkiirgust kaitsva kihiga, näiteks on  röntgeniruum 3D röntgenile erinõuetega; tagama peab vee puhtuse, sest aparaadid, mis  vett vajavad, on väga tundlikud igale ebakõlale; ka ventilatsioon ja õhuvahetus ruumides,  eriti sterilisatsiooniruumis ja kompressoriruumis on oluline, samuti  suur hulk eelduseid  informatsiooni talletamiseks jne.

Peale selle peavad olemas olema kõik vajalikud load ja  litsentsid, kaetud kliiniku ja aparatuuri soetamiseks võetud laenud ja liisingud, tasutud üür  ja kommunaalkulud. Ka personal peab saama vastavalt igaühe tööpanusele ja oskustele tasustatud. Niisamuti peavad saama makstud riigimaksud, arvestades, et  palgafond on väga suur osa ettevõtte käibest.

Ka tänapäevased sidevahendid, nagu  patsiendiprogrammid koos meeldetuletusega patsiendile SMS-sõnumi saatmisega on  ettevõttele kulu. Ja et raamatupidamine oleks korras, tuleb see teenus sisse osta. Ettevõtte  kodulehte tuleb pidevalt uuendada, et see oleks aktuaalne ja sisukas. Ja mis on  veel eriline luksus – oleme patsiendi jaoks olemas kuni hiliste õhtutundideni.

Kokkuvõtvalt – oluline on viia eksimuste tegemine miinimumini ja väärtuse loomine maksimumini.

Arst peab olema missiooniga inimene 

Dr Immato sõnul läheks vaja tervet loengute sarja, et vastata küsimusele, mis oskused  peavad väga heal hambaarstil lisaks erialasele väljaõppele olema. Kuid ütleb kohe ära, et  ta ei soovi olla tööandjaks laisale ja vähese motivatsiooniga arstile. „Käelised oskused on  õpitavad, kuid isikulised mitte.“

Heas arstis on tema sõnul erilist sitkust, kannatlikkust, reaalsustaju ja andmise vajadus. Ta on suure tööjõudlusega, kaugelevaatav  inimene. Ta tegeleb pidevalt käeliste oskuste ja informatsiooni kokkupanemise  õppimise/arendamisega. Ta silm särab ja pea teab, et õppima peab kogu oma töötegemise  aja, ikka selleks, et pidevalt kasvatada teadlikkust – nii eriala kui ka elukogemuse mõttes.

Samuti väärtustab hea arst meeskonda, oma kolleegide tööd ning suudab  hakkama saada oma egoga. Ta analüüsib oma eksimusi, suudab juhtida olukordi ja  iseennast. On eetiline nii inimesena kui spetsialistina. Oskab olla konkreetne, jäädes samas  armastusväärseks. Suudab selgeks teha reaalse hetkeolukorra ja pakkuda lahendusi. Kuid mis peamine – hea arst on missiooniga inimene!

Eestlaste teadlikkus suu tervisest on seinast seina
Eestlaste teadlikkuse kohta suu tervisest ja hambaravist pole endiselt midagi rõõmustavat  öelda, sest teadmised on väga seinast seina. „Tunnustan väga kõrge teadlikkusega inimesi,  kes võtavad vastutuse oma tervise eest enda kätesse; kuid on inimesi, kes vaid arvavad, et  on kõrge teadlikkusega; on inimesi, kes usaldavad ainult foorumitest saadud  informatsiooni; ja on inimesi, keda endiselt ei huvita miski, mis seotud suutervisega,“ lausub dr Immalo.

Kuid laias laastus ütleb ta nõnda: „Kui teadlikkus tõuseb,  tõuseb ka nõudlikkus nii teenuse kui ka tulemuse saamisest.“ Seetõttu leiab ta, et igasugune teadlikkuse tõus on igati teretulnud, sest see paneb ka raviasutused  mugavustsoonist väljuma. „Teadlikkus on luksus, mida ei osta ega neela, ilma et ise avatud  poleks,“ ütleb ta tabavalt.

31-aastase hambaarsti kogemusega dr Immato nimetab ära  kolm hamba- ja suuhaigust, mida aastakümneid tagasi nii palju ei esinenud, aga praegusajal küll. Näiteks on lastel, kel juba hambad suus, tekkinud pikaaegse rinnaga  toitmise tagajärjel kaaries. Rinnaga toitmisest on saanud kui turvatunde tekitamise  vahend lastele.

Suus hoitavad imemistubakad tekitavad limaskesta haiguseid. Veel mainib ta ära suurenenud hammaste kulumise, mis võib olla tingitud kas stressoritest või toidu  omaduste muutumisest.